rock me b a b y

kui sa peaksid kuulma kunagi häält, milles on mesine käredus. lõõmav kargus. meeleheitlik rahu. ning eranditult alati nakatav kirg. siis tea, et kui ütled tina ja turner oled õigel teel. oh ma sulan alati. külmavärinad ja kõik see. miss turner suudab seda kõike. temas on see tragic magic, mis peaks igas kunstnikus olema. laid-back blues või mänglev soul, igal juhul on anna mae selle helimängu kuninganna.

kui nii mõelda, siis peab mainima, et tiitlid on muusikas väga hinnas. kõik teavad, et Elvis valitseb siiani rocki ja rolli troonil. tina kannab väärikalt rocki kuninganna nime. soul peaks ju kindlasti olema seotud hingestatusega, niiet, Otis Redding - the king of soul. otseloomulikult aitab tal seda rasket koormat kanda goddess Aretha.
ja need, kes on millegi pärast jäänud ilma sellistest tiitlitest (siiski siiski on inimeste südames) võtavad julgelt kasutada sõna k i n g.
Nat King Cole, Freddie King, Albert King, B.B King, kuigi viimasel on see ka sünninimeks. kujutage siis mu ambitsioone. ma ei julge seda isegi kirjutada. räägimata sellest, ma ei julge sellele isegi mõelda. aga kui oleks nii kunagi, pärast kümneid ja kümneid aastaid. et ka siis kas või üksainus tähtipüüdev muusik ümiseks tasa viisi, mis võib-olla, oh võib-olla, on tulnud minu südamest. siis kui oleks nii. kui oleks ometi nii. siis ausõna, ma võin ka edaspidi shared flatis elada.

kas teate, et londoni underground on üks helisevamaid paiku minu maailmas. saksofon tottenham hale-is või kitarr kings crossis. igal juhul ma peatun hetkeks. ja sukeldun oma hiiglasuurde musta käekotti. sest kuskil peab ju olema mõni münt. ma ei saaks lihtsalt mööda kõndida. kui nemad annavad nii palju. jääb mulje nagu oleks metroomuusikutele eelnevalt auditione korraldatud, sest nad on kõik nii h e a d. või no minu omad on.
ja siis on alati seinad täis kleebitud erinevate muusikalide reklaamplakateid. hihi, alf, kodus ja võõrsil seebisarjast, mängib ka ühes. ma ei lähe seda vaatama.
mida ma vahele ei jäta on flashdance, chicago, jersey boys, THRILLER LIVE, OOJAA. jne. killer killer love. sest siiani kummitab dirty dancingu lõpulugu t i m e of my l i f e.

ma olen mõnele teist rääkinud, et vahel kardan kaotada kontrolli. näiteks siis, kui ma midagi väga väga tahan. just siis. ja selline ohtlik asi võiks juhtuda minuga näiteks muusikali vaadates. kuidas pean end naelutama tooli külge, et mitte püsti tõusta ja lavale tormata. hammustan huulde, et mitte avastada end üks hetk laulma ja veel at the top of my lungs. ma tahan lavale. ma t a h a n lavale. ei taha kommi ja kooki, tahan lavale.



i`ll keep you safe and s o u n d.

be on b o a r d

tänane päev algas lauryniga. teate, ta on ju imeline. miseducation of lauryn õpetab ja paneb mõtlema. ja see oli aeg, kui lauryn päriselt laulis ka. kahju, et ta maailmaraskusel enda peale vajuda lasi ning puhas rõõm muusikast moonduma hakkas.
"Fantasy is what people want, but reality is what they need. I've just retired from the fantasy part". ja seal see kõik lõpeb. muusika ei tohiks iial olla üdini maine. ning reaalsus peaks põimuma ebamaisega. music is joy. music is a language. music is the language. lauryn lubas mõni aeg tagasi muusikat vaid oma lastele kirjutada, kuna inimkond seda ei vääri. jah, tõde on valus. when it hurts so bad, why does it feel so good. on ju ikka nii. aga kunagi ei anna alla. ikka usud inimestesse ja imedesse. vahelduv pilvisus. aga keep the fantasy part. keep it.
mina kummardan lauryni ees siiski. loodan, et ta ei jäta meid ilma kõigest sellest, mida me hakkaksime igatsema. isegi kui me ei tea, mis see on.


kella kolmeks jõudsin kooli. panin oma nime ja saabumiskellaaja kirja ning lasin endast õpilaspileti jaoks foto teha. nüüd olen päriselt üks muusika alandlikest jüngritest.
algas induction meeting, kus kõik me viiskümmend esimest korda kohtusime. mu süda tegi esimese hüppe pärast seda, kui nägin nimekirja esimesel kursusel käsitletavatest lugudest. jah, Aretha. jah, Marvin. jah, Ray. jah, Roberta. jah, Donny. jah, P r i n c e. jah jah jah. ma loodan nüüd südamest, et mu bändikaaslased on samamoodi armunud kui mina. peavad olema ju.

you cannot fake it with music. you cannot buzz with this course. olid kelli esimesed sõnad meile, tulihingedele. puhas kuld. nüüd tuleb kõik anda. nüüd on see koht. või nagu südamlik geoff ütles. every one should be dancing. that`s what music is about.
ühesõnaga, parim uudis on see, et iga viimne kui inimene seal majas tahab midagi head ära teha. läbi muusika. see oli äratundmisrõõm. see oli hingetõmme stardipaugu saatel. hingasin sisse lootust. sain inspireeritud.

kuidas siis veel. kui sul on võimalus panna end kirja tundi mille nimeks soul & jazz jam.


babye

sorry for the p i n k

täna oli esimene koolipäev. päris esimene koolipäev päris muusikakoolis. ma sain laulda. mitte nii nagu ma oleks päriselt tahtnud, aga vähemalt sain laulda. sain veel kirjutada, et c duuris ei ole ühtegi võtmemärki ja harmoonilises helireas on kõrgem seistmes aste. seda kõike tegin ma loomulikult roosa pastakaga, sest see oli ju loomulikult ainus kirjutusvahend, mis võis mu kotis olla. ps. sorry for the pink. ma kirjutasin, lootes andestusele. aga uskumatu kuidas võivad südant soojendada toonika pöörded või rütmiread. ma igatsesin teid terts, kvint ja oktaav. ehk siis oli mul vaimustavalt hea meel. kõik on mu peas olemas. väiksed, tavalised asjad. ma pole neile mõelnud juba häbematult kaua aega. aga siis nüüd tean, et mu tänu prouadele muusikakoolist on lõputu.

somewhere over the rainbow bluebirds fly. jah, eks see peab seal nii olema. aga jumal miks ma pean seda laulma. sometimes you have to sing things you don`t want to. and the other times a competition kicks in. püüdsin anda endast sellesse kümnesse minutisse nii palju kui võimalik, aga tol hetkel olid meeled adrenaliini tulvast juba tuimad ning mu püüded ei kandnud vilja. üks kopsakas kolm, teate. nii. ja laulame siis nüüd veel kõrgamalt. palun. liis, võta end kokku, ära ägise. sa ju oled seda terve elu teinud.

that`s interesting. ta ütles. mis selles sekundi vahetuses siis ikka huvitavat sai olla. uued keemilised avastused võivad olla huvitavad või siis teleportimine või hoopis igavene elu. aga tema meelest oli see huvitav. aga kui enam muu ei aita siis tõttab appi Gershwin. summertime and the livin` is eeeeaasyy. ohjaa, ma mõtlesin. jaa. nüüd, nüüd sa saad alles näidata. miski aga. takerdusin korraliku, viisaka ja viksi taha. mhh. jäi hinge närima ka see kord.

siis aga.

you`ve already got your own s o u n d. päris minu. see lause kleepis naeratuse mu näole. see on siiani siin. tulge ja vaadake, mu armsad.

esimest korda istusin päris üksinda rongijaamas ja mõtlesin päris üksi oma mõtteid. Kogu see aeg oli mulle tundunud, et see pole mina, kes neid tegusid siin teeb. Vaatasin justkui kõrvalt seda tüdrukut, kes võitleb nahkhiirte ja arvetega. kes tuli suurde linna suuri unistusi püüdma. ja alles kodurongi oodates jooksis peast läbi mõte, et aga äkki see olengi mina, kes siin sõrmi nipsutab. äkki olengi.

all you have to do is l i s t e n. Londonis tuleb eriti hoolega kuulatada. sest kui sa seda ei tee, ei kuule sa kunagi viimases vagunis istuva tumeda naise unelaulu, mille ta on oskuslikult kiirrongi neli neljandikku taktimõõduga põiminud. tsuh-tsuh. laps vajub iga järgneva noodi saatel sügavamasse unne. naise vasak jalg lööb esimesel noodil, parem aga kolmandal. my baby, my baby, my baby. ta laulab; rong koos temaga. tsuh-tsuh. laps magas.

täna oli ilus päev siin muusikas.

sleep tight, honeyhoneys