plus-one-d a y

Ooo, tänane kuu on nagu lusikatäis vahukoort. Ja teised tähed kahvatuvad nüüd just eriti põhjatähe ees. Kes julgelt kuuga vastamisi astub. Lets moon together now.

Koolis olen õppinud hirmus palju oma vigadest. See on hea, annab mingil imelikul kombel kindlustunde. Et nüüd siis tean, mis vigane. Ja saan selle kallal töötada. Ma juba ju lubasin, et olen hard working. Olen sõnapidaja. Selle kõrval olen ma suureks rõõmuks ka aru saanud, mis on mu tugevused. trumbikaardiks on kindlasti mu kõrvad. Kui kõik muu alt veab, siis minu sisemine laul on ilusti harmoonias kõige välimisega. Sellele ma siis toetungi.

Sest nüüd läks nagu raskeks ka. Või no. Sada protsenti niikuinii. Aga kui sa pead kallama publiku üle sarmi ning energiaga. samas mitte unustama, et smoothly going over from chest to head, use your mixing area very softly ja etc. Siis vahepeal kasvab üle peal. Too much air, too much. No, thats wrong, too. Yes, you`re almost there. Oota, mida. See praegu nüüd või. Ma isegi ei tea, mis ma tegin. Ja nii edasi. Aga ei kaeba. Ei kurda. Kõik superduper ja paremgi.

Aga head veel nii palju. Et meie tutor oli tõesti „impressed“ meie bändi tegevusest sel korral. Oeh, mul käisid õnnejudinad üle selja, kui ta suurel naeratusel lausus, et tal pole siin midagi teha; everything was dazzling. Brilliant work. Feeling the energy of the band. Kas saaks veel parem olla. bändikaaslastega vahetasime samal ajal pilke, mis rääkisid rohkem, kui miljard sõna. Jess, me tegime ära. We nailed it. Ja mulle meeldib hirmsasti, et me samal ajal teadvustame, kui palju veel areneda ja õppida on. Kõik lihtsalt näevad ilmselget potentsiaali ja on selle üle äärmiselt õnnelikud.

Armas txaco, kaaslaulja ja mu päris sõbranna koolis. Ta suudab mind iga päev üllatada. Ja täna teda kuulates, tundsin nii suurt uhkust temaga koos laulmisest. Laulsime aint no sunshine-i. Lasime kõigel minna. Ja improvisation all the way. Pärast seda kohta, kus on miljon i know-d, teate, keerasime loo pea peale. Välja tuli sellest classical reggae. Ma poleks kunagi arvand, et viimane võib nii hott olla. Ja txaco pärast lõdisesime peale loo lõppu veel mõned minutid külmavärinates. Kui enne olin veidi down low, siis maria diaz txacole sain öelda: you make me happy.

Sel hetkel mul meenuski. Stay h a p p y.

Saksimehel oli sünnipäev, seega pausi ajal käisime üle tee pubis tähistamas. Minu esimene valge vein londoni linnas siis. Nad on nii toredad.

Oo jjaa eriti vahva on see, et seekord saan mina olla pesamuna. Esimest korda üldsse siin maailmas. See on nunnu.

Ma sain kreepsu ka. Täna oligi selline tõusu-mõõna päev, tegelikult. Okei, muud asjad siis teisteks asjadeks. Aga kui kuulsin ROHKEM kui ühte inimest salamisi rääkimas, et music history on i g a v. Siis ma mõtlesin, et tooge mulle suhkruvett ja paar patja. Sest ma kohe mängin lumivalgekest. jeerum. Kui sa ütled, et bb king, muddy water, chuck berry, howling wolf on igavad. Ütled, et siiani hingetuks võttev mustade surutusest tekkinud muusika, on igav. Kogu see mürgel ja möll chicagos on i g a v ?!?!?! MIDA?! Ühesõnaga, ma ei taha ühegi sellise inimesega rääkida. Natuke aega. Jah, võib-olla on väga tore ja mängib ilusti kitarri. Aga r e s p e c t on võtmesõna.

Jah, ma arvan, et ma ütlesid praeguseks kõik, mis hingel. Olge ikka kallipaid. Ja armastage muusikat.

babye

the promised l a n d

kui kellelgi on kõht tühi, siis praegu on tikka masala kaste kana ja riisiga soe. issi on kindlasti uhke nüüd. minust saaks päris hea kokk. sest ma ei põe väga. katse eksituse meetod on tegelikult ju üks viljakandvamaid. niiet näm näm. magustoiduks on sidruni-ingveri tee ja rosinad šokolaadis. praegune lemmik.

lemmik päev on laupäev. kui mitte koolipäev. sest tõsi see on, et nüüd on ajad teised. ja tööpäevad on nädala parimad. aga laupäeviti teen ma asju täpselt just endale.
ajaks, mil päev murdub olen koolis harjutamas. imelik lausa, kui vaikne see muusikarohke maja sel nädalapäeval on. ma imestasin väga selle üle, et nii vähesed kasutavad seda suurepärast võimalust koolis laupäeviti musitseerida. kõik ruumid on vaat et tühjad. nii naudin ma maja kõiki võlusid. kas siis klaveriruumis üheksa klahvipilli taga, püüdes mitte ühtegi solvata. või vocal room-is, kus saan rahumeeli mikrofoni põhja keerata ja natuke tinat ning arethat praktiseerida. see on tore.

mul siin laulvas londonis on kõik pahpidi keeratud. alustades sellega, et järsku on liis hakanud päris vabatahtlikult kell 9.30 ärkama lõpetades sellega, et ta võtab ette jalutuskäike thames_i ääres täiesti üksi juues oma kohvi üksi.martiina võib teile rääkida, kuidas kodus mitte kunagi ei teinud ma asju ilma kaaslasteta. kui mind oleks nähtud üksi mõnes kohvikus, muuseumis või teises toredas asutust, siis tähendanuks see seda, et olin üle oma varju hüpanud. mis sa ära teed, mind on hellitatud parimate sõpradega. ja siis ma olin harjunud sellega vist ka. aga üksinda pole mulle kunagi meeldinud olla. paha tunne kohe sees.
siin aga. kõik teisiti.

need toredad laupäevad. ma jalutan south bankil. mööda tänavamuusikutest, tantsijatest, imemeestest, isadest-tütardest, sildadest, raudrüümeestest, jäätisekohvikutest. ooh jumal. mul oli tee peal ees täna kaks kiusatust nende nimed: piccadilly whip & super soft ice. that was a hard one.

ma nägin nii palju. ma näen nii palju nüüd. mu süda rõkkab sel päeval rõõmust, mil hoian peos fotokaamerat ja saan kõik need laulud üles pildistada. sest inspiratsioonist pakatab iga viimnegi tuulde paisatud puuleht või tühi kohvitops. kogu see inimlabürint, milles olen juba päris osavalt õppinud manööverdama. varsti teen silmad ette double-deckerite kogenud juhtidele.
oma jalutuskäiguga jõudsin national gallerysse. läksin vaatasin portree osakonda. oh oh oh. veel enam veel enam kibelen pildistama.

muusikast veel nii palju. its embrace is all around me.
nagu ma üks kord kirjutasin

i will dive in this ocean o sounds
and hold my breath `til i black out
while im covered with half-tones
i`ll feel complete, feel all o my bones
my heart will be tangled in minor a
and i`ll know this is me in this silver ray

see on london. see on mu muusika.

aa ja juhei ma olen nüüd latin bandis ka. see tähndab siis seda, et minul on võimalus osaleda suurepärasest projektist suurepärasete inimestega. meil on umbes 5 saksi ja paar trompetit. neli löökpillimeest. neli kitarristi. kaks klahvimängijat. kaks bassi. neli-viis lauljat. ja super juht selle temperamentse muusika taltsutamiseks. me esineme ka talvel. oioi.
kuna mulle meeldivad toiduteemad, siis eelmine kord laulsime kokkamisest. no ei, see polnud mu pärast jaja. aga minu elus juba on nii, et kokkusattumus pole juhus. ja neid mitte juhuseid on küllaga. see on jällegi nii tore.

nagu näha, olen õppinud palju. üksinda olemise võludest. muusika mitmekülgsusest. inimeste soojusest. ja ennekõike kasutama sõna suurepärane.
s u u r e p ä r a n e.

hot in my playlist on sia cover madonna "oh father"ile. heldimus tuleb hinge ja kurbilus.

laulmisteni,
big l

concentrated daydreaming

only thing to do now is to jump over the moon.

ma olen tüdruk, kellele meeldivad üllatused. meeldib süüa jäätist suurest topsist suure lusikaga ja vaadata sadu kordi juba nähtud nutufilme. siis teine kord meeldib ette kujutada, et elan muusikalis ja võin keset tänavat laulma hakata. cant help it, when i feel like it. Vahel meeldib mulle oma pähe sümfooniaid mõelda. silme ette tekib noodijoonestik ja iga pilgutus tähistab uue takti algust. siis ma püüan ja püüan saada oma mõtteid sinna ridadele. aga peas võib ju mängida tšello soolo ja viiulite vastus. troboon lisab ehk mõne triooli, aga kuidas need kaheksandikud ritta saada. see on minu jaoks katsumus. ma nüüd tahan õppida, et üks päev. üks päev saaksin ma roosa lindi sisse pakkida oma no1. ja teie siis juba teaksite, et see sai alguse Jackson Pollocki number neljateistkümnendast.

see lihtsalt tuli mu juurde. olin selleks ajaks pool tate-ist läbi jalutanud. süda oli tõesti rahul. Siis seisin sinna ette. Täpselt keskele. Umbes kahe meetri kaugusele. kõik jäi seisma. ma mõtlen kõik. õhk ning valgus. mina ja pintslitõmbed hakkasime looma. oh õnneks olen ma nutikas, helihark oli kaasas. määrasin siis helistiku ja üllatus üllatus – F# moll. Loving it. Praegu võin loori kergitada nii palju, et seal on lusikatäis pooltoone ning grammike glissandosid. Julgem peotäis staccatot ja mõned kilod draamat. näh, jälle kaldun kokanduseteemadele. See peab tähendama seda, et laps pole ammu magustoitu saanud..

ma vaatasin läbi kolme ööpäeva lõpuks ära ekraniseeringu broadway muusikalile r e n t. nii nii. nutsin kaks ja pool korda. Kui üks suri ja teine ära kadus. muidu on nii, et mitte nii hea cast. ma saan aru, et see on strong statement, kuna üle poole peaosalistest kuuluvad ka 1996. aasta originaalcasti. see selleks. hääled on keskpärased ja näitlemine veidi alla selle. siiski läks lugu hinge. ja ma hakkasin oma sõpru nii väga igatsema. see tähendab siis väga palju. laulan teile, mu moosipallid. here she goes again with the food.

There's only us 
There's only this
No other road 
No other way
No day but today

nobody puts b a b y in the corner

esimene tund oli harmony and theory. selleks, et saada ideaalne vaarika-juustu kook. on vaja õppida tundma kõiki maiuse koostisosi. igaks juhuks tasuks maitsta, ega vaarikad hapud pole. juust olgu piisavalt mahe. sealjuures siiski parajalt intensiivne. põhi tuleks valmistada mitte liiga soolastest ega samas ka liiga magusatest küpsistest. kõike maitsekalt parajalt. et jõuda suussulava, ootusiületava tulemuseni on elutähtis teada, mida teed. selle maitsemeeli ergutava jutu seon ma nüüd muusikaga. et tõesti laulda. et olla tõeline m u u s i k. võta intervallid, võtad harmooniad ning akordipöörded. ja sinu vaarikakook tuleb suurema tõenäosusega ideaalne. vot nii arvan ma teooria tähtsusest. ühesõnaga, olin äärmiselt rahul seal nootidega maadeldes.

teine tund oli phrasing and styling. ooh jumal. minu õpetajat, Garyt, on õnnistatud häälega, mis võiks päästa elusid. ausalt ka. ma tahaks selle võtta ning panna oma kõrvaklappidesse. esimene laul oli Lennoni i m a g i n e. yes, this is a boring song, but we`re gonna make it bluesy and sweet. jah, nii me tegimegi. ja teate, mis. IT FELT GOOD. I got blues under my skin now.

kolmas tund oli vocal technique. õpetajal nimeks Liz. juhei. ühe tunni jooksul õppisin oma hääle kohta rohkem kui viimase aastaga kokku. ma tekitasin helisid, mida ma poleks iial arvand endas olevat. grand. muidugi, seda rohkem sain kinnitust selle kohta, kui palju mul veel õppida on. kui see kõik panna raamatulehekülgedele. siis ilmselt rooma ja tagasi. aga hey, im the brave one now. liis on hirmus põnevil ja väga õpihimuline. viimati oli nii teises klassis, kui imetlusväärne Kaja käskis vabalt valitud loomast referaadi teha.

neljas tund. NELJAS TUND OLI SOUL AND JAZZ JAM... ... ...

ma tegelikult ei tahaks üldse seda sõnadesse panna. sest see eesti keel ei aita mind eriti. meeliülendav kogemus. lemmik gary oli valinud meile loo nimega fire on the bayou. heavy funk. sinna tundi olid kokku tulnud kõik asjaarmastajad. ja eranditult kõik said proovida oma häält, kitarrikeeli või trummipulki. imelised noored inimesed, ma ütlen. osavõtlikud ja kirglikud. väga tähtis!

üks hispaania trummar jäi eriti silma. look at this beautiful weapon. lööb sünkooprütmi basstrummiga. that`s my heart, man. tegemist oli tütarlapsega, muide. mina sain kiita. Im impressed, ütles gary tasa. sest ma tegin isealgatuslikult backing vocals neiudega väikse helitesti. see oli mu jaoks loomulik, tavaline. aga siin on hästi paljud asjad teisiti. õpilaste puhul eriti. uu je.

kella neljast algas kahetunnine koorisessioon. teate, minu üks lemmikumaid laulukirjutajaid on Sia Furler. loomulikult ka suurepärane laulja. aga see, mida ta suudab teha oma nootide ja rütmidega on vapustav. laulsime siis kõik koos soon we`ll be found-i. pigistasin hambaid kokku ja hõõrusin silmi, aga ikka tuli sealt see pisar ka. salaja küll, õnneks. mis sa ära teed. emotsionaalseks kiskus. arvesse võtta palun ka mu eelmisi läbielamisi. nii hea hea.

lõpuks jõudis siis kätte aeg, kus pidime iseseisvalt proovi tegema. meet my band. Co-singer Maria aka txaca, hispaaniast. hämmingus tema musikaalsusest ning sügavast häälest. jällegi keegi, kellelt õppida. siis üks viisakas pintsaku ja lipsu mees, kes oma trummide taga küll nii viisakas pole. mis on hea. talendikas trompet ja veetlev saks. harmoneeruv bass ning kaks gruuvit soolokitarri.loomulikult üks fierce keyboard ka sinna sekka. kõik tunduvad esmapilgul küll äärmiselt vahetud ja siirad oma muusikas. aga wait a minute. I GOT TO SING NATURAL WOMAN. mis nüüd ütlete.

täna oli meil nii öelda ülevaatus eilsele P&I sessile. Meie tutor on Camille. ma olin nii rõõmus, kui ma tema nime meie bändi lehel nägin. ta oli ka üks nendest meestest, tänu kellele ma selles pilvederiigis üldse olen. aasta tagasi viis ta läbi mu assessmenti. ja naeratas julgustavalt terve miljoni aastase tunni vältel. kui keegi teine seda ei teinud. ta rääkis sellise pühendumuse muusikast ja kuidas üks tõeline bänd peaks koos harmoneeruma. et jällegi leebur hirvoja.

süda värisemas alustasin. Lookin out on the morning rain, ooh, i used to feel so uninspired. iga noodiga suutsime bändiga rohkem kontakti lüüa ja Cami ideaalse juhatamise abil jõudsime millegi päris heani. tekkis juba aim sellest tundest. päris bänditundest. ning siis ilusad sõnad kaaslastelt jäävad mulle südamesse.

praegu istun ma laste mänguväljakul ja söön nämm nämm chicken fajita tortillat. mõtlesin, et läheks laseks ka ühe liu. sest im having the time of my life.

lõpetuseks mu muusikalielamuste tipp.

missjukissju.

colours o f the w i n d

kes veel ei tea, siis minu suurim eeskuju on multifilmist. jah, Pocahontas. päriselt oli ka üks naine pocahontas, kes tegelt oli rebecca ja oli ka hea, kindlasti. aga minule meeldib pikkade juustega indiaanitüdruk disney geeniuste sulest. temas on kõik iseloomujooned, mida mina inimeste juures hindan. ja ta laulab. no üllatus jah, et disniprintsess seda teeb, aga siiski. vähe sellest, temast kirjutatakse isegi laule.

Captain Smith and Pocahontas
had a very mad affair
when her daddy tried to kill him
she said daddy oh don't you dare
he gives me fever

with his kisses
fever when he holds me tight
fever I'm his misses
daddy won't you treat him right

ma kuulasin täna küll kohustuslikku jazzi ja bluusi. aga kuidagi kaldusin kogu aeg teelt kõrvale. muidu alati captivating ray ja roberta kaotasid mu täna roosasse taevasse. aga seal leidsin end end kaasa laulmas aladdinile ja lion kingile. ma vaatan hästi palju filme. igasuguseid neid. aga kunagi ei saa küllalt headest armsatest klassikalistest disney joonisfilmidest. nendest lootusrikastest happy ending lauludest. see võib ju tunduda cheesy ja kõike seda. aga ausalt öeldest mul ükskõik. ma naudin neid getawaysid üle kõige. üks päev tahaksin hirmsasti anda oma häälegi kellelegi. see oleks nii tore. saaksin olla hoopis teine, teise varjus oma häälega. südamega. mõni üdini hea ja graatsiat täis printsess, kes suudaks tõesti ihuüksi maailma parandada. missiis, et ainult filmis. sellest võiks mõneks ajaks piisata.

aitäh, armas pocahontas, nende heade mõtete eest.

inspire me o n

Colours of sound
Scales and beauty
Audio scenery
Electric love and
Rhythmic symmetry
Written in memory
Beautifully crafted scenery
Complex or simplicity
Sonic energy
Piercing insensitivity
Sympathetic poetry
For some even identity
Collective entity
Something to belong to
A source of energy
The possibilities
Wave lengths and bandwith
Higher vibration
Energizing entire lands with
Or stand for
Lovers to walk hand in hand with
then plan for
Sanctuary chords
Harmony, melodies, even riffs can be
Disguised human essence
Sonically bottled ecstasy
Or melancholy
Agony blues angst
Exercising anxieties
Fueling entire societies
Making economies
Stimulating generating
Inspiration synonymously
Entertaining expression
Intangible invisible but undeniable
Plays the language of excitement on survival
Some call it tribal
But perspective is everything
Connected to everything

üks päev on see mul peas.
joss, lauryn.

Some say collectively everything