sorry for the p i n k

täna oli esimene koolipäev. päris esimene koolipäev päris muusikakoolis. ma sain laulda. mitte nii nagu ma oleks päriselt tahtnud, aga vähemalt sain laulda. sain veel kirjutada, et c duuris ei ole ühtegi võtmemärki ja harmoonilises helireas on kõrgem seistmes aste. seda kõike tegin ma loomulikult roosa pastakaga, sest see oli ju loomulikult ainus kirjutusvahend, mis võis mu kotis olla. ps. sorry for the pink. ma kirjutasin, lootes andestusele. aga uskumatu kuidas võivad südant soojendada toonika pöörded või rütmiread. ma igatsesin teid terts, kvint ja oktaav. ehk siis oli mul vaimustavalt hea meel. kõik on mu peas olemas. väiksed, tavalised asjad. ma pole neile mõelnud juba häbematult kaua aega. aga siis nüüd tean, et mu tänu prouadele muusikakoolist on lõputu.

somewhere over the rainbow bluebirds fly. jah, eks see peab seal nii olema. aga jumal miks ma pean seda laulma. sometimes you have to sing things you don`t want to. and the other times a competition kicks in. püüdsin anda endast sellesse kümnesse minutisse nii palju kui võimalik, aga tol hetkel olid meeled adrenaliini tulvast juba tuimad ning mu püüded ei kandnud vilja. üks kopsakas kolm, teate. nii. ja laulame siis nüüd veel kõrgamalt. palun. liis, võta end kokku, ära ägise. sa ju oled seda terve elu teinud.

that`s interesting. ta ütles. mis selles sekundi vahetuses siis ikka huvitavat sai olla. uued keemilised avastused võivad olla huvitavad või siis teleportimine või hoopis igavene elu. aga tema meelest oli see huvitav. aga kui enam muu ei aita siis tõttab appi Gershwin. summertime and the livin` is eeeeaasyy. ohjaa, ma mõtlesin. jaa. nüüd, nüüd sa saad alles näidata. miski aga. takerdusin korraliku, viisaka ja viksi taha. mhh. jäi hinge närima ka see kord.

siis aga.

you`ve already got your own s o u n d. päris minu. see lause kleepis naeratuse mu näole. see on siiani siin. tulge ja vaadake, mu armsad.

esimest korda istusin päris üksinda rongijaamas ja mõtlesin päris üksi oma mõtteid. Kogu see aeg oli mulle tundunud, et see pole mina, kes neid tegusid siin teeb. Vaatasin justkui kõrvalt seda tüdrukut, kes võitleb nahkhiirte ja arvetega. kes tuli suurde linna suuri unistusi püüdma. ja alles kodurongi oodates jooksis peast läbi mõte, et aga äkki see olengi mina, kes siin sõrmi nipsutab. äkki olengi.

all you have to do is l i s t e n. Londonis tuleb eriti hoolega kuulatada. sest kui sa seda ei tee, ei kuule sa kunagi viimases vagunis istuva tumeda naise unelaulu, mille ta on oskuslikult kiirrongi neli neljandikku taktimõõduga põiminud. tsuh-tsuh. laps vajub iga järgneva noodi saatel sügavamasse unne. naise vasak jalg lööb esimesel noodil, parem aga kolmandal. my baby, my baby, my baby. ta laulab; rong koos temaga. tsuh-tsuh. laps magas.

täna oli ilus päev siin muusikas.

sleep tight, honeyhoneys