Kujutlege. Sõidate metroos oma hommikusel teekonnal kooli. Ilm on nutune ja kurnatud nägudega inimesed tuiskavad sinust mööda justkui oleksid nähtamatu. Jah, siin miljonihinge linnas tekib aegajalt sedamoodi tunne. Sinu sädelev ja roosakarva london dream helgib miskipärast vastu hallimates toonides. Sa teadsid alati, et see saab olema raske. Aga keegi ei öelnud, kuidas see su peale vajub. Nii palju väikeseid detaile, millele on vaja pühenduda, et kogu kellavärk õlitatud saaks. Energiat neelab siin kõik.
Nii lähme nüüd selle taustapildiga tagasi metroosse.
Ja sa vannud endale, et üks päev. Järsku hakkab su põlv nõksuma. Kaasreisijast meesterahvas kuulab natuke kõvema volüümiga hitlaulu like a virgin. Oh, see oli naeratus seal. Vaatasime inglise daamiga tõtt ja itsitasime pihku. Naine uurib mehelt, kas too on madonna suur austaja. Mees naeratab ja ütleb, et eks kõik salaja ole, aga et see tema töö. Ma teritan kõrvu. Jah, produtsent. Luust ja lihast; minu kõrval kuulab diskot. Naine väljub Kenningtonis. Liis, miski pole kokkusattumus. Ja kõik on kõik. Eriti veel kõike väärt.
Ja kui sa tunned, et asjad niikuinii on allamäge veeremas. Siis võid sa üllatuda, kui palju julgust selle naha all peidus on. Jah, ma koputasin mehe õlale ja tutvustasin end lauljana. Jah, ma sain visiitkaardi ja soojad sõnad, mis taskusse pista. Päike tuli välja. Jõudsin kooli.
Järgmise nädala esmaspäeval käisin stuudios. Tibatillus hubases kodustuudios. Vaatasin end kõrvalt ja mõtlesin, et see pole kindlasti kohe mina. Produtsent (edaspidi P) oli kuulanud mu lugusid ja tahtis MINU lugudega töötama hakata. Wow. Tema meelest oli mu hääles midagi, mida pole veel olnud. Ma olin hämmingus. Kooritüdruk liisist on saanud eristatava häälega laulja. Kuigi mu ebakindlused jäävad, siis kaks esmaspäeva klapid peas teevad hävitustööd minu suure küsimärgi kallal.
Ja ma talun kriitikat. Ma talun pinget. Ma mängisin klaverit sõrmed värisemas. Aga ma tegin selle ära. Ja nüüd olen teel recorded delivery – copyright hirvoja, liis. Five pounds. but hey, music has no price.
Mul on nii palju, mida kirjutada oma lauludesse. Aga see on seda korda raske ka. Vähemal P ütleb, et hit album, this is. Nii nii nii palju kõike. Et ei teagi, kuidas mõelda või olla. Ma siis lihtsalt. Keep swimming.
mul oli sünnipäev. ja see päev oli üleni muusikane. minu bänd kinkis mulle imelise esituse james browni man`s world-ist. silmad märjad ja meel hell. selle peale tükeldasin dairymilk šokolaadi tahvli ja minu saksimehed ning kitarripoisid said tükikese mu rõõmust. txako viis mu siis kohvikusse ja ostis vahukoore-maasika-kiivi-virsiku-kirsi-viinamarja-küpsise korvikese, mille mulle happy-brithday-dear-liis saatel üle andis. oh, lovely, i must say.
Margaret Kelomees on üks suurepärane neiu! tahtsin veel öelda.
ja nüüd muusikanurk. ma armastan seda lugu. see on nii. ja nutame nüüd koos.
love u.
sa oled nii imeline
ReplyDeletema vahel tunnen, et ma pole uldse ara teeninud su sobrants olla
tohmu :*
ReplyDelete