the promised l a n d

kui kellelgi on kõht tühi, siis praegu on tikka masala kaste kana ja riisiga soe. issi on kindlasti uhke nüüd. minust saaks päris hea kokk. sest ma ei põe väga. katse eksituse meetod on tegelikult ju üks viljakandvamaid. niiet näm näm. magustoiduks on sidruni-ingveri tee ja rosinad šokolaadis. praegune lemmik.

lemmik päev on laupäev. kui mitte koolipäev. sest tõsi see on, et nüüd on ajad teised. ja tööpäevad on nädala parimad. aga laupäeviti teen ma asju täpselt just endale.
ajaks, mil päev murdub olen koolis harjutamas. imelik lausa, kui vaikne see muusikarohke maja sel nädalapäeval on. ma imestasin väga selle üle, et nii vähesed kasutavad seda suurepärast võimalust koolis laupäeviti musitseerida. kõik ruumid on vaat et tühjad. nii naudin ma maja kõiki võlusid. kas siis klaveriruumis üheksa klahvipilli taga, püüdes mitte ühtegi solvata. või vocal room-is, kus saan rahumeeli mikrofoni põhja keerata ja natuke tinat ning arethat praktiseerida. see on tore.

mul siin laulvas londonis on kõik pahpidi keeratud. alustades sellega, et järsku on liis hakanud päris vabatahtlikult kell 9.30 ärkama lõpetades sellega, et ta võtab ette jalutuskäike thames_i ääres täiesti üksi juues oma kohvi üksi.martiina võib teile rääkida, kuidas kodus mitte kunagi ei teinud ma asju ilma kaaslasteta. kui mind oleks nähtud üksi mõnes kohvikus, muuseumis või teises toredas asutust, siis tähendanuks see seda, et olin üle oma varju hüpanud. mis sa ära teed, mind on hellitatud parimate sõpradega. ja siis ma olin harjunud sellega vist ka. aga üksinda pole mulle kunagi meeldinud olla. paha tunne kohe sees.
siin aga. kõik teisiti.

need toredad laupäevad. ma jalutan south bankil. mööda tänavamuusikutest, tantsijatest, imemeestest, isadest-tütardest, sildadest, raudrüümeestest, jäätisekohvikutest. ooh jumal. mul oli tee peal ees täna kaks kiusatust nende nimed: piccadilly whip & super soft ice. that was a hard one.

ma nägin nii palju. ma näen nii palju nüüd. mu süda rõkkab sel päeval rõõmust, mil hoian peos fotokaamerat ja saan kõik need laulud üles pildistada. sest inspiratsioonist pakatab iga viimnegi tuulde paisatud puuleht või tühi kohvitops. kogu see inimlabürint, milles olen juba päris osavalt õppinud manööverdama. varsti teen silmad ette double-deckerite kogenud juhtidele.
oma jalutuskäiguga jõudsin national gallerysse. läksin vaatasin portree osakonda. oh oh oh. veel enam veel enam kibelen pildistama.

muusikast veel nii palju. its embrace is all around me.
nagu ma üks kord kirjutasin

i will dive in this ocean o sounds
and hold my breath `til i black out
while im covered with half-tones
i`ll feel complete, feel all o my bones
my heart will be tangled in minor a
and i`ll know this is me in this silver ray

see on london. see on mu muusika.

aa ja juhei ma olen nüüd latin bandis ka. see tähndab siis seda, et minul on võimalus osaleda suurepärasest projektist suurepärasete inimestega. meil on umbes 5 saksi ja paar trompetit. neli löökpillimeest. neli kitarristi. kaks klahvimängijat. kaks bassi. neli-viis lauljat. ja super juht selle temperamentse muusika taltsutamiseks. me esineme ka talvel. oioi.
kuna mulle meeldivad toiduteemad, siis eelmine kord laulsime kokkamisest. no ei, see polnud mu pärast jaja. aga minu elus juba on nii, et kokkusattumus pole juhus. ja neid mitte juhuseid on küllaga. see on jällegi nii tore.

nagu näha, olen õppinud palju. üksinda olemise võludest. muusika mitmekülgsusest. inimeste soojusest. ja ennekõike kasutama sõna suurepärane.
s u u r e p ä r a n e.

hot in my playlist on sia cover madonna "oh father"ile. heldimus tuleb hinge ja kurbilus.

laulmisteni,
big l